Rečyca rajoon (Rechytski Rayon)
Rečyca rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Homieli oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 2714 km². 2018. aasta seisuga elas seal 97 979 inimest.
Rajoon moodustati 1926. aastal, aastast 1938 Homieli oblasti koosseisus. Tänapäevastes piirides on rajoon aastast 1966. See koosneb järgmistest külanõukogudest: Azierščyna, Babičy, Barščoŭka, Biełaje Bałota, Chołmieči, Hłybaŭ, Kamsamolski, Karavacičy, Liski, Pierasviatoje, Rovienskaja Słabada, Sałtanoŭ, Zachody, Zaspa, Zaščobje, Žmuraŭka ja Vyšamiri külanõukogu. Lisaks moodustavad omaette haldusüksuse veel Rečyca linn, mis on ka rajooni halduskeskus, Vasilevičy linn ja Zarečča alev. Teisi asulaid: Azierščyna, Kałočyn, Kaparaŭka, Miłahrad.
Rajoon asub Dnepri madalikul, kõrgused jäävad enamasti vahemikku 130-140 meetrit. Kõrgeim koht (161 meetrit) asub Kamsamolski agrolinnakese juures. 45 % rajoonist katavad metsad. Maavaradest leidub seal naftat, maagaasi, liiva, savi ja turvast. Tähtsaimaks jõeks on Dnepr, teised suuremad jõed on selle lisajõed Biarezina ja Viedryč.
2009. aasta seisuga oli elanikest 89,29% valgevenelasi, 7,54% venelasi, 1,69% ukrainlasi ja 1,48% muust rahvusest inimesi. 57,47% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 40,22% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 17,34% elanikke, vene keelt aga 79,6%.
Rajoon moodustati 1926. aastal, aastast 1938 Homieli oblasti koosseisus. Tänapäevastes piirides on rajoon aastast 1966. See koosneb järgmistest külanõukogudest: Azierščyna, Babičy, Barščoŭka, Biełaje Bałota, Chołmieči, Hłybaŭ, Kamsamolski, Karavacičy, Liski, Pierasviatoje, Rovienskaja Słabada, Sałtanoŭ, Zachody, Zaspa, Zaščobje, Žmuraŭka ja Vyšamiri külanõukogu. Lisaks moodustavad omaette haldusüksuse veel Rečyca linn, mis on ka rajooni halduskeskus, Vasilevičy linn ja Zarečča alev. Teisi asulaid: Azierščyna, Kałočyn, Kaparaŭka, Miłahrad.
Rajoon asub Dnepri madalikul, kõrgused jäävad enamasti vahemikku 130-140 meetrit. Kõrgeim koht (161 meetrit) asub Kamsamolski agrolinnakese juures. 45 % rajoonist katavad metsad. Maavaradest leidub seal naftat, maagaasi, liiva, savi ja turvast. Tähtsaimaks jõeks on Dnepr, teised suuremad jõed on selle lisajõed Biarezina ja Viedryč.
2009. aasta seisuga oli elanikest 89,29% valgevenelasi, 7,54% venelasi, 1,69% ukrainlasi ja 1,48% muust rahvusest inimesi. 57,47% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 40,22% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 17,34% elanikke, vene keelt aga 79,6%.
Kaart - Rečyca rajoon (Rechytski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
Valgevene lipp |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |